20.05.2018 – Rahvusvaheline AIDSiohvrite mälestuspäev

20. mail, rahvusvahelisel AIDSiohvrite mälestuspäeval kogunevad Tallinnas, Narvas, ja Jõhvis varmaskonnad loosungi all „HIV-positiivsus pole häbiasi!“.

2018. aasta 20. mail tähistatakse 35. korda iga-aastast rahvusvahelist AIDSi tõttu surnud inimeste mälestuspäeva.

Meenutades minevikku valmistume tulevikuks!“

Eesti HIV-positiivsete võrgustik (https://www.facebook.com/ehpv.ee) ja partnerid ühinevad organisatsioonidega kõikjal maailmas, et meenutada inimesi, kes selle epideemia tõttu on elu kaotanud. Tänavuse mälestuspäeva peamised eesmärgid on HIViga/AIDSiga elavate inimeste, nende sõprade ja sugulaste toetamine, üldsuse ja valitsuse tähelepanu juhtimine HIVi teadvustamisega seonduvatele probleemidele ning ühiskonnas valdava häbimärgistamise vastu sõna võtmine.

30 aastat esimesest HIVi-diagnoosist Eestis

Kogu epideemia vältel on HIV-nakkus tuvastatud 78 miljonil inimesel. Pooled neist on nüüdseks surnud AIDSi.

Kui kolme kümnendi eest, 1988. aastal diagnoositi Eestis esmakordselt HIV-nakkus, ei osanud veel keegi ennustada, kui valdavaks kujuneb see epideemia ja millised saavad olema selle tagajärjed.

Meid, HIVist mõjutatud kogukondi, teeb riigis valitsev olukord jätkuvalt väga murelikuks. Tänaseks päevaks on HIVist saanud krooniline haigus, mille kulgu ja sümptomeid on võimalik ohjeldada, kuid paljude HIV-positiivsete jaoks tähendab see ikka veel igapäevast võitlust elu ja surma pärast, sobiva ravi ja hoolduse, piisava toiduvaliku, elukoha ja sissetuleku eest ning laialt levinud häbimärgistamise, diskrimineerimise ja vägivalla vastu. Ühest küljest heidab HIV-epideemia jätkuvalt valgust HIViga seotud ebaõiglusele ühiskonnas, teisalt aga pakub võimalust väljendada solidaarsust nende kogukondadega, mille liikmeid epideemia kõige lähemalt puudutab, kaasa arvatud uimastitarvitajate, geide, transsooliste inimeste, meestega seksivate meeste, sekstöötajate, naiste ja tüdrukutega, nagu ka noorukite ja lastega.

Kutsume kõiki üles toetama HIViga elavaid inimesi, et saaksime sel päeval haarata üksteisel käest ning mõelda minevikust ja kõigist väärtuslikest eludest, mis on kaotsi läinud. Rohkem kui kunagi varem on praegu aeg toetada, tugevdada ja intensiivistada võitlust HIViga, loota ja valmistuda häbimärgistamis- ja diskrimineerimisvabaks tulevikuks, püüelda inimõiguste võrdse tagamise poole, välistada HIVi kriminaliseerimise võimalus, garanteerida kõigile ravi ja hoolduse võrdne kättesaadavus ning ühendada jõud HIViga seotud teenuste võrdse kättesaadavuse tagamise nimel.

HIV-positiivsus pole häbiasi! Не стыдно быть ВИЧ+! No shame about being HIV+!

Eesti viimaste aastate saavutusi analüüsides tekitavad meile muret lüngad HIViga seotud teenuste kättesaadavuses peamistele riskirühmadele. Vajadus HIVi-vastase võitluse avaliku rahastamise laiendamise ja stabiliseerimise järele on pakiline. Võimalusi riiklike ja valitsusväliste organisatsioonide ning kogukondade vaheliseks suhtluseks peamistele riskirühmadele pakutavate teenuste teemal on vaja laiendada. Tulevikus tuleks sellist koostööd rohkem toetada.

Mitme ÜRO ametkonna osutusel on selleks, et järgmise 15 aasta jooksul AIDSile lõpp teha, vaja saavutada kolmeosaline eesmärk — 2020. aastaks peavad 90% HIVi nakatunutest oma nakatumisest teadlikud olema; 90% neist peavad saama ravi, ja omakorda neist 90%-l peab viiruskoormus olema vähendatud miinimumini.

Ravi saajate väike hulk ja ravirežiimi korrektselt järgivate patsientide vähene osakaal on suurimad HIViga/AIDSiga seonduvad probleemid Eestis. 9777 HIV-diagnoosiga inimesest saab ravi vaid kolmandik,“ märkis Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juhatuse esimees Latšin Alijev.

Maikuu kolmandal pühapäeval pöördume Eesti valitsuse ja linnavalitsuste poole palvega. Olukord HIV-epideemia rindel Eestis on jätkuvalt keeruline. HIV-nakatumuse kõrge tase ei aita ära hoida uusi nakatumisi, vaid kasvatab HIV-nakkusega patsientide koguhulka, soodustab nakkuse „küpsemist“ ja sugulise nakatumise suurema levimuse tõttu nakkuse kandumist riskirühmadelt üldpopulatsioonile. Selline on tegelikkus tänasel päeval.“

http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja-aids.html

Latšin Alijevi osutusel on oluline püüelda globaalsete eesmärkide saavutamise poole, mis omakorda eeldab kogukondlike organisatsioonide, arstide ja riiklike ametkondade jõudude ühendamist. HIV-positiivsete patsientide ravi tuleks riiklikul tasandil täppisjuhtida ja koordineerida. See peaks olema osa riigi sotsiaalpoliitikast, mille rahastamisse, juhtimisse ja tõhususe hindamisse on kaasatud HIV-epideemiast mõjutatud kogukondade esindajad. Sunniviisilist ravi tuleks kohaldada ainult koos igakülgse toetusega, millesse kogukonnad on samuti hõlmatud.

Eesti HIV-positiivsete võrgustik (www.ehpv.ee) koos oma strateegiliste partneritega Eestis — kogukondade konsortsiumiga (www.consortium.ee), millesse kuuluvad lisaks organisatsioonid VEK LGBT (www.veklgbt.ee) ja LUNEST (www.lunest.ee) — võitleb HIV-epideemia vastu meie kodumaal ning kaitseb epideemiast mõjutatud inimeste õigust HIVi ennetusele, ravile ja toetusele!

 

AIDSiohvrite mälestuspäeva tähistatakse Eestis alates 1993. aastast. Sel päeval tahame avaldada austust neile, keda meie hulgas enam pole, pakkudes elavatele võimalust mõelda tõsiasjale, et AIDSi-epideemia võib puudutada igaüht meist.

Kell 12.00 toimuvad varmaskondade kogunemised (ingl flash mob) Tallinnas, Narvas, Jõhvis ja Tartus.

Kõik huvilised saavad soovi korral end pildistada koos teemaviitega „HIV-positiivsus pole häbiasi! Не стыдно быть ВИЧ+! No shame about being HIV+!”, väljendada poolehoidu nii HIV-positiivsetele kui ka haiguse tõttu surnute perekondadele ja sugulastele ning panna rinda AIDSivastast võitlust tähistava punase lindi.

Linnaväljakutel süüdatakse küünaldest moodustatud punased sallivuslindid ja lastakse lendu AIDSiohvrite hingi sümboliseerivad valged õhupallid.

Mälestuskogunemised toimuvad pühapäeval, 20 mail, järgmiselt:

Tallinnas

Raekoja platsil kell 12.00 süüdatakse küünaldest moodustatud punane sallivuslint ja lastakse lendu valged õhupallid;

Narvas

Peetri platsil kell 12.00 süüdatakse küünaldest moodustatud punane sallivuslint;

Jõhvis

Keskväljakul süüdatakse küünaldest moodustatud punane sallivuslint;

Tartus

Nikolai Pirogovi monumendi juures süüdatakse küünaldest moodustatud punane sallivuslint.

 

HIV-positiivsete võrgustiku vabatahtlikud jagavad linnade tänavatel teabematerjale.

Kõigis linnades toimuvad õhtul pidulikud mälestus- ja sallivusteemalised koosviibimised.

Sündmustega saab kursis püsida Facebooki vahendusel.

 

Lisateave

Kontaktisikud:

Tallinnas:

Konstantin Išov: +372 58805681 konstantin.ishov@ehpv.ee

Caty Lebedev: +372 56316013 cati.lebedev@ehpv.ee

Mart Kalvet: +3725096286 lunest2016@gmail.com

 

Narvas:

Tatjana Karpušova: +372 53004074 tatyana@ehpv.ee

Jekaterina Smirnova: +372 55578131 vek.lgbt@gmail.com

Sergei Sõsojev: +372 55607566 lunest2016@gmail.com

 

Jõhvis:

Jelena Antonova: +372 53317025 lunest2016@gmail.com

Konstantin Fedjajev: +372 55972750 konstantin.fedjajev@ehpv.ee

Julia Maltseva: vek.lgbt@gmail.com

 

Tartus:

Krista Joost: +372 53401706 krista.joost@gmail.com

 

Sündmuse taustast

Alates 1988. aastast on Eestis diagnoositud HIV 9777 inimesel, neist AIDS 526 inimesel.

http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/nakkushaigustesse-haigestumine/hiv-ja-aids.html

HIVi/AIDSi tuleks käsitleda haigusena, mitte surmaotsusena, kuna Eestis on kättesaadav retroviirusvastane ravi (ARV). Epideemia peatamiseks on vaja investeeringuid. Kui riigijuhid ja -ametnikud räägivad AIDSist avalikult ja ausalt, kui me mõistame selle haiguse mõjude ulatust oma eludele, kui iga mees ja naine saab aru, et nakkusriski vähendamiseks tuleb muuta oma käitumist, kui tasuta kondoomid on kättesaadavad kõigile, kes neid vajavad, kui iga Eesti elanik on teinud HIV-testi ja teab enda HIV-staatust, kui riigis on tehtud kõik võimalik retroviirusvastase ravi võimaldamiseks HIV-positiivsetele — siis saame öelda „Me kontrollime olukorda nii, nagu näeb ette riiklik HIVi tegevuskava aastani 2025!“

Meie ühiseks eesmärgiks on olukord, kus uusi HIV-nakatumisi pole, HIV-positiivseid inimesi ei diskrimineerita enam ning mitte keegi ei sure AIDSi. ÜRO HIVi- ja AIDSivastane ühisprogramm UNAIDS on teatanud, et AIDSi-epideemia peatamine aastaks 2030 on võimalik, et sellega ennetatakse u 28 miljoni inimese nakatumine HIVi ja päästetakse veel u 21 miljoni inimese elud.

Traditsiooniliselt viib Eesti HIV-positiivsete võrgustik rahvusvahelisel AIDSiohvrite mälestuspäeval läbi temaatilisi üritusi — Eestimaa linnade tänavatel ja väljakutel läidetakse küünlaid, tele- ja raadioeetris on saated rõhuga AIDSi-probleemil, toimuvad heategevuslikud kontserdid ning pakutakse HIVi kiirtestimise võimalust.

2018. aasta 20. mail tähistatakse AIDSi tõttu hukkunud inimeste mälestuspäeva 35. korda. Eesti HIV-positiivsete võrgustik ja partnerid ühinevad organisatsioonidega kogu maailmas, et meenutada sõpru ja mõttekaaslasi ning kaotatud perekondi ja sel moel tõsta teadlikkust HIVist — „Meenutades minevikku valmistume tulevikuks!“

Eestis toimuvaid sündmuseid toetavad:

Euroopa meeste tervise koalitsioon ECOM (http://ecom.ngo/?lang=en),

Euroopa ja Kesk-Aasia HIV-positiivsete ühendus ECUO (http://ecuo.org/),

Euraasia kahjude vähendamise ühendus EHRA (http://harmreductioneurasia.org/).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.